aleks30 blogas

aleks30
63, Põlva, Estija

       Aktiivesel juhtub head kui ka halba

1) Kui ei saa suhu,siis selga.

2) Hüppaja ja rabeleja ikka saab,kas suhu ehk selga.

3) Tagijal juhtub mõndagi,magajal ei midagi.

4) Tegijal on süüd,ülekaejal mitte midagi.

5) Tehtud tööst ikka saab: kui muud siis pahandustki.

6) Kes kõik kõrved kõnnib,see kõik marjad maitseb.

       Kes tahab maitsta,peab taluma ka ( eelnevaid,kaasnevaid,järgnevaid) ebameeldibusi;kes ei maiste,ei pea kannatama

1) Kes palju tahab saada,peab palju kannatama.

2) Kui tahad liugu lasta,pead ka kelku vedama.

3) Kui muna mõistad süüa,küll siis koore ka mõistad katki teha.[Kes midagi head tahab saada,peab selle jaoks ka vaeva nägema.]

4) Kes sööb koore pealt ära,see söögu piima alt.

     Kes ebameeldivat talub/ ei talu see meedldivat maitseb/ei maitse

1) Kes kibadat kannata,see magusat maitseb.

2) Kannatus on mõru,aga vili on magus.

3) Kes kannatab kurja,see kannab kulda.

4) Kes kurja ei kuule,see magusat ei maitse.

     SAAMINE,KOGUMINE,KULUTAMINE,TAHTMINE

   Head ja pahad ajad.Saamise,varu ja kulutamise vahekordi

   Kõik ajad pole võrdsedd.Enam sööma-kui saamapäevi

1) Aeg ei ole aasta vend.

2) Kõik on ikka söömapäevad,ei kõik ole saamapäevad.

3) Kõik aastad ei ole vennakesed.

4) Kõik tunnid ei ole tulusad.

  Sügis (suvi) rikas,kevad ( talv) vaene.Saagiajal raisatakse ülemäära,hiljem tuntakse puudust

1) Mihklipäeval süüakse lusikaga võid.

2) Mihkel on rikas mees,Jüri on vaene mees.

3) Sõgise söödab,kevade kurnab.

4) Sügise söödab,kevade kehvaks teeb.

5) Sügise sõõdab,kevade kurnab.

6) Küll,aga valge ära sööb,mis must koo´kokku paneb.

7) Uusi rukkid ei või uue leivaga lõigata.

8) Kevadine siig…


       Töökus ja saak,töö ja palk,tegu ja tulemus

    Kuidaas teed nõnda saad

1) Kuidas lükkaad nõda läheb.

2) Kuidas inimene püüab,nõbda ta saab.

3) kuidas näpud jõuavad liikuda sedamööda suu jõuab süüa.

4) kuidas kana siblib,nõnna kana nokib.[ Kui palju teed,pead ka palju sööma.]

   Millise teed,sellise saad

1) Kuidas tehtud,nõda peetud.

2) Kuidas tegija teinud,nõnda pidaja peab.

3) Mida Mihkel teeb,seda Mihkel peab.

4) Head teed,parea pead.

  Kes teeb,see saab

1) Töö on maailma elataja.

2) Tööon inimese elataa.

3) Töötegija ei sure kunagi nälga.

4) Mees ei toida tööd,vaid töö meest.

5) Kes tööd teeb,see nälga ei näe.

6) Kes tööd ei karda,see nälga ei näe.

7) Kus tööd,seal leiba.

8) Igüks peab leiva eest head tegema.

9) Iga lind saab oma laulu eest süüa.

10) Inimene saab töö eest,lind laulu eest.

11) Töö tasub tegijale.

12) Terana kana leiab terakesi.

13) Tera tuleb jumalast,aga lind peeb selle koha üles otsima ja juurfe lendama.

      Kes teeb,see saab,kes ei tee,see ei saa

1) Usinus toob leiba,laiskus nälga.

2) Enam saab ikka piskust tööst,kui suurest seisust.

3) Väikeset tööst saab enam,kui suurest magamisest.

4) Uni ei maksa raha,töö maksab.

      Kes ei tee,see saa.Magades,vaevata ei tule miski kätte

1) Kel pole tööd,see käib teed.

2) Kes ei taha tööd teha,ei pea ka sööma.

3) Kes leiba taga ei aja,seda ajab leib taga.

4) Kes tööd taga ei aja,seda ajab näg taga.

5) Ilma tööta ei saa süüa.

6) Puhas suu-puhas käsi.

7)…


     Aja kasutamine:õigeaegset,vara ja hilja;kiiresti ja aeglaselt

       Igal asjal oma aeg;iga ajal oma asjad.Tee kõik ( õigel,seatud) ajal

1) Igal asjal on oma aeg,aga mitte vanal naistel.

2) Iga päev toob ise tööd

3) Iga aeg küsib oma tööd-tegu:kes talvel teeb,see suvel ees leiab;kes suvel teeb,see talvel ees leiab.

4) Tee tööd töö ajal,maga öö ajal

5) Sõõ söögi ajal;aga ole vait,kui vanad inimesed räägivad.

    Aega tuleb kalliks pidada,ei või raisata:aeg kaob kiitesti,ei peatu,ega tule tagasi

1) Ajal nobedad jalad.

2) Aeg on raha ja raha on vähe.

3) Hoia aega,aeg on raha.                                                                  4) Aega ei või laadalt osta.                                                                 5) Parem aega müüa,kui osta.                                                           6) Aega ei saa seisma panna.                                                          7) Ükski kadunud tund ei tule sulle tagasi.               …


     POISS JA TÜDRUKARMASTUS,RKUTUS,VALLASLAPS

  Ära püüa liiga varakuit täiskasvsnuks saada

1) Ära viska enne lapsekinigi ära viska,kui jalg mehe saabast kanda jõuab.

2) Ega siis vanu sigu oleks,kui põrsad poegi toidaksid.

    Millest vaadatakse tüdrukut ja poissi.Nõuandeid tüdrukule;ärgu lobisegu,olgu häbelik ja töökas

1) Peast vahitakse peigu,aga jalast neidu.

2) Tütarlast vaadatakse ju noores põlves.

3) Tüdruku sõna on kui kirp piima sees.

5) Tüdruku suul peab sõlm peal olema

7) Naisterahva vilistamine kuulukse põrgu.

   Armastuse vaimseid ja lihalikke aspekte

1) Armastus teeb kõik asjad heaks.

2) Armus pole põhja.

3) Armastus ei väsi iial ära.

4) Armastus ei ole kartul,et sa ta ära sööd.[Armastust ei saa südamest välja kiskuda.]

5) Vana arm ei roosteta.

6) Vana arm ei kustu

7) Kus süda seal meel.

8) Armastusel om kakakümmend paari silmi pään.

9) Armastusel on sada paari silmi.[Armukadeduse kohta.]

10) Kus süda seal silm.

11) Kus haige on,seal on käsi;kus arm on,seal on silm.

12) Armatust ja vaesust ei saa varjata.

13) Mida saljam,seda palavam.

14) Anna ihule mida ihu igatseb.

15) Musu ilma habemetta on nagu supp ilma soolata.

16) Musu on muu asja käsiraha

17) Liha kondi ümbert,naine naba alt kõiga magusam.

18) Mis must,see magus,;mis karvane,see kallis

19) Rohi põõsa alt ja naine puusa alt magus

20)  Mehe tahtmine olevat kui kadajepõõsa põlemine,naise tahtmine naise tahtimine kui saarepuu.



13) 



6) 

4) 






     Sõpprusel,heal sõbra,sõbra nõuandel on suur väärtus.Parem omada sõpru,kui vanlasi

1) Sõprus on suurem,kui kõik muu.

2) Õige sõber kaalub rohkem kui kuld.

3) Parem sõna sõbral,kui rubla raha.

4) Parem üks sõber,kui kümme vaenlast

    Hea sõber on parem kui sugulane.Hea naaber on varadususeks,kuri nuhtluseks

1) Hää sõber on parem,kui sõsar.

2) Sõber on parem kui kõige ligem ligemine.

3) Üks sõber on enam kui üheksa sugulast.

4) Parem sõber,mis ligi,kui vend,mis kaugel.

5) Truu naaber--kallis vara,kuri naaber-- kibe elu.

6) Ära osta talu,vaid osta parem naaber.

    Vana sõber suur vara. Vana sõprus püsiv.Parem vana sõber,kui uus

1) Vana sõber on hea sõber.

2) Vana sõber on kui varn seinas.

3) Vana viha ja vana sõprus -- nende juured on sügaval.

4) viha on nagu vein,aja seisujes läheb kangemaks.

5) Parem vana tuttav,kui uus sõber.

6) Üks vana sõber on rohkem väärt,kui kümme uut.

7) Ära unusta enne vana sõpra ära,kui uut pole veel läbi proovinud.

    Sõpruse halbu külgi                                                                            Ära usalda sõpra liialt.Salakaval sõber on ohtlikum,kui vaenlane.  Sõber sõbra naha koorib.Ise sõbrad,vana võõras

1) Igat sõpra ei või usalada.

2) Anna sõbrale suu,siis ara anna südant.

3) Anna sa sõbrale kätt,siis ära anna südant.

4) Jumal hoia sõbre eest,vaenlase eest ma hoian ennat ise

5) Jumal hoidku…


        Nalja võib ikka teha.Nali,naer,o hinnatud, ''terviseks'',mõjusam kui viha;lõbus inimene meeldib

1) Ega lakatamine vallamaksu alla ei käi.[ Naermine on maksuvaba.]

2) Nali maksab raha.

3) Kust muidu nslja saab,kui nalja ei tee.

4) naer on terviseks.

5) Hea nali on enam kui rubla.

6) Naljal on mitu atra,vihal ei ole ühtegi.

7) parem on naerja silmi vaadata,kui nutja.

   Naljaga peab mõõtu pidama;nali läheb tõeks.Pill tuleb pika ilu peale

1) Igal naljal olgu piir.

2) Tõsi tõeks,nali naljaks.

3) Olgu nali naljaks,tõsi tõeks ja kali kaljaks.

4) Pisar pika pilli jarel.

5) Pasunaga saab aiutatud,pilliga lõpetatud.

6) Pikk naer tähedab suur leina.

7) Suure naeru järel tuleb ikka nutt.

8) Kellel täna nutt,sellel homme naer.

9) Kus naeru sääl nuttu.

    Lolli tuntakse suurest naerust.Narri naerab igaüks.Ära naera liialt.

1) Suurest naerust tuntakse rumalat meest.

2) Narri naerab igaüks.

3) Igaüks tahab narri naerda,aga keegi ei taha narr olla.

4) Ära naera mokki lõhki.

   SÕBER JA VAENLANE,SÕPRUS JA VIHAVAEN

    Lahkus,sõbralik meeb võidab sõpru

1) Rahulne süda ja ja rõõmus nägu kogub omale palju sõpru.

2) Lahke silm leiab sõpru.

3) Lahke suu teeb palju sõpru.

4) Libe keelel on palju sõpru.

5) Kes sõpru tahab leida,pea ka ise sõbrelik olema.

6) Tahad,et sõber peaks hea olema,siis ole sina enne.

      Sõpradest tuntakse sind ennast.Sõber tunnen sõpra.Kuidas mees,nõnda sõber

1) Ütle kes on su sõbrad,siis ütlen,kes sa ise oled.

2) Sõpradest tuntakse sind ennast.

3) Iga mees tunneb oma sõpra.

   


   Hädaldamine,murete.semine loeb,aitab palju.Muretsemata ei saa elada

1) Karimine annab kellahaudid.[ Kui möne asjaga kangesti hädaldatakse,kartes selle lõppemist ja kui lõpuks seda asja ülegl jääb.]

2) Karjumine toob kannika juurde.

3) Eks kisa anna ikka keedu kapsaid.

4) Ei inimene saa linnu kombel eldada.[ Ei saa päevast päeva ilma ette muretsemata elada.]

        Muretemisest pole kasu;ära muretse ette;ära alistu murele.              Ära hägalda,ara nurise.Ela vapralt,reipalt,rõõmsalt.

1) Mure ei avita kedag üle mulgu.

2) Lind ei muretse kunagi homse päeva ette -- elab ka ära.

3) Mure ei tohi meest murda,mees murdku mure maha.

4) Küll homne päev muretseb ise ense eest.

5) Ela kümme aastat vähem,aga ära oiga.

6) Parem viis aastat vähe elada ja heaste kui viis aastat rohkem ja vireda.

7) Elu peab elama,ussi peab tapma.

       




            VIRISEMINE,NURISEMINE,HÄDALDAMINE,MURETSEMINE.             PESSIMIM JA OPITIMISM.NAER,NALI;EDEVUS,KERGLUS.

   Virisejal,nurisejal alati viga.Heale antakse,virisejale mitte

 1) Pahal lapsel palja viga.

2) Paha ratas karjub ikka kõige rohkem.

3) Kass sööb ikka oma toitu nurisedes

4) Kass uriseb ikka,kui hiir suus on.

5) Virisejal on silmad ka villis

6) Sandil seal on seitse viga.

7) Paha siga,mõnda viga:kärss kärnas ja maa külmetand.

8) Laisk siga,aga mitu viga:puhu kärss haige,teise maa külmand.

9) Üks siga,üheksa viga.

10) Viis siga,mitu viga.                                                                      11) Üks siga sada viga:kärs kärnas,maa kümetand.                       12) Sandil seal seitse viga.                                                              13) Hää tsiga süü kõik är.                                                                  14) hea härg joob heinavakast,kuri ei joo kulbitki.                         15) Hea lepib vähesga,aga paha ei lepi paljugagi.                        16) Heal lapsel pakutakse…


        Kiida head,laida paha.Ara kiida halba.Kiidetu muutub ülbeks.Kiitus,laitus hooplemine,vahel pälvimatud,ebaõiglased

1) Kes on hea,see kiitust saab.

2) Kus on head,seal kohe kiida;paha näed,seal palju laida.

3) Ära kiida hunti aia taha.

4) Mis sa tühja kiidad,või nälga austad.

5) Mis sa tühja kiidad,oma aega viidad? Kanakull sind ära sööb.

6) Kiida lolli,loll jookseb hahast välja,

7) Mida enam kassi silitatakse,seda kõrgemale ta saba tõstab.

8) Kiideud pea läheb läbi metsa,aga laidetud jalad läähevad ü

le lageda.

9) Pada ei ole iga kord nii must,kui sõimatakse.

10) Tühi tünn tümies,nälg närises.

         Kes palju räägib,hoopleb,see vähe teeb;enne tee,siis räägi;              rääkida hõlpsa,kui teha;suuga kange mees,teoga manntu.

1) Kes palju räägib,see vähe teeb.

2) Palju kaagutad,kanad munevad vähe.

3) Iga kana kes kaagutab,ei mune.

4) Enne mune,siis kaaguta.

5) Rääkijaid palju,aga tegijaid vähe.

6) Suu teeb suure mõisa,käed ei tee linnupesagi.

7) Suuga sõidab Saaremaale,jalaga ei jaksa kõndida

8) Küllap suuga jõuab küll palju teha.

9) Räägib,kui mees,teeb,kui laps

10) Hea suumees sant töömees.

11) Sõnadest rikas,töödest tühi.

   Suu kõnelgu,käed tehku tööd.Enne kõne,siis tegu.

1) Ära lase juttu võita tööd,lase töö juttu vöita.

2) Aja küll jutu,aga lase käed käia.

3) Enne kõne,siis tegu.

   Iseenda kiitmisest ja teise laitmisest

       Igaüks kiidab ennast,oma.Enda tehtu tundub hea

1) Kiida iseennast,siis saad kiidetud.

2) Kes sind kiidab,kui ise kiida.

3) Kukulind hüüab ikka iseenese nime.

4) Igamees kiidab ennast,rebane oma saba.

5) Igamees kiidab oma,vaene kotti.

6) Igaüks kiidab…


                  Lausutu levib

  Jutt tuleb jutust

1) jutt tuleb jutust,kõne kõneat,sõna sõnast.

2) Üks sõna äratab teist.

3) Sõna seob söna.

  Lahtilastud sõna ei saa enama kinni püüda

   1) ole oma sõnale peremees,muidu saab sõna sulle peremeheks.

2) Sõna on nagu varblane:lendab suust,ei saa enam kätte.

3) Sõna eiole varblane,keda võib kinni püüda.

4) Lahtilastud sõnal ei ole hända.

5) Sõnal pole ju hända ega saba mitte,kust saaks kinni võtta.

6) Ära ütle kõike välja:sõnal on saba taga.

7) Sõnal on jalad all.

    Kuulujutt levib teel,veelgi paisudes (eriti halb jutt)

1) Laustud sõna lagub.

2) Jutt jookseb suust suhu,käest kätte.

3) Tühi jutt toob igas peres pojad,

4) Lorijal lõuad,kuuljal kõrvad.

   Kuulujutu tõepõhi;kiituse ja laituse pälvitus.Sõnade ja tegude vahekordi

    Seni räägitakse,kui osutubki tõeks.Jutt ei teki asjata

1) Mis koer haugub,see tuleb.

2) Seni peni haugub,kui asja saab.

4) Niikaua kuts haugub,kui küla tuleb.

5) Koer haugub seni,kuni asja leiab.

6) Koer haugub seni,kuni kosilane tuleb.

7) Ega peni ilma ei haugu,olgu susi ehk tõrvaskand.

8) Ega koer muida ei haugu,kui ta musta kandugi ei näe.

9) Kus hunti räägitakse,seal hunt on.

10) Kui kuraadit seina peale maalitakse,siis tema tuleb.

11) Kus hunti hurjutatakese,seal ta ka on.

12) Kõneled karu,karu tuleb.

13) Kus suitsu,seal tuld.

14) Kust suitsu tõueb,seal tuli all.

14) Suits ei tõuse ilma tuleta.

15) Kus midagi põleb,sealt suitsu tõuseb.

16) Räägi hunti,hunt on siinsamas.

17) Kus kaagutamist,seal munemist.

18) Ega hais ilmast…


← ankstesnis 1 2 3 4 5 ... 218 kitas
Blogas
Blogai atnaujinami kiekvienas 5 minučių